Kapsaöölane

Kirjeldus 
Valmik. Esitiivad on pruunikashallid, millel servas valkjas laineline joon ja keskosal hele v-kujuline märk. Tagatiivad on helehallid. Liblika tiibade sirulaius on 40-44 mm. 
Muna lapikümmargune, keskel väheldane süvend. Muna alguses kollakasroheline, kapsalehega küllalt ühte värvi, hiljem muutub sinakashalliks, vahetult enne koorumist violetjaks. Vastne on  koorudes hall, teises kasvujärgus muutub roheliseks, alates neljandast kasvujärgust hallikas- või pruunikasroheliseks, mõnikord ka mustjaks. Iga segmendi seljaosal on 4 musta kolmnurkset laiku. Kere külgedel kulgeb heledam triip, hingamisavad mustad valge täpiga keskel, keha alumine pool seljast märgatavalt heledam. Täiskasvanud röövik on kuni 45 mm pikkune. Nukk on nn kaetud nukk, kus keha ümbritseb kõva pruun kest,  20-24 mm pikk. 
Bioloogia 
Levik.  Kapsaöölane on polüfaagne kahjur, kes esineb kogu Eestis, kuid tavaliselt ei ole ta sage. Ta on visa asukas ja kohtades, kus ta juba kord on, esineb igal aastal. Looduses eelistab parasniisket elupaika. Peremeestaimed: kapsas, kaalikas, raps, tomat, hernes, kõrvits, salat, saialill, aedspinat, valge pusurohi, käokann, harilik kurekell, suur teeleht jne. 
Kahjustus. Nooremad kasvujärgud on kapsa välimistel vanaematel lehtedel, kus söövad lehtedesse akensööma, kus "klaasiks" on lehe ülemine epidermis, kahjustus sel ajal sarnaneb kapsakoi röövikute omaga, kes samuti toituvad kapsa välimiste lehtede alaküljel. Vastsed liiguvad vanemaks saades välimistelt lehtedelt sisemistele, närivad 
neisse ebakorrapäraseid auke. Aktiivsed on õhtul ja öösel. Päeval peituvad lehtede vahele. Alates neljandast kasvujärgust  söövad röövikud end kapsapeasse, isegi kuni 
südamikuni välja. Reostavad ekskrementidega kogu kapsa ja sageli ei ole inimesel enam sellega midagi peale hakata.