Lutikad

Olmeliste verdimevate putukate enam levinud liigiks on voodilutikas. Kuulub poolkõvatiivaliste rühma. Rühmas on umbes 3 tuhat liiki. 
Voodilutikal on tugevasti lamendunud punakaspruuni värvi keha pikkusega -5 mm, mis on kaetud tihedate karvakestega. See on tiivutu putukas, kes on kaotanud tiivad parasitismi tulemusena. Voodilutikad eraldavad ebameeldivat spetsiifilist lõhna, tungivad kallale ja toituvad verest öösiti. Väga näljased lutikad võivad suure arvulisuse korral tungida kallale kunstliku valgustuse juures. Lutikatel on suurepäraselt arenenud haistmine, nad joovad verd arengu kõigis faasides, ühe vereimemisega 10-15 minutit joob lutikas ära 7 ml verd, mis võrdub tema kahekordse kaaluga. Tavaliselt toitub regulaarselt iga 24-28 tunni tagant, põhiliselt inimese verest, kuid võivad kallale tungida ka koduloomadele, lindudele, rottidele ja hiirtele. Maakohtades sageli roomavad nakatatud lindlatest majadesse. Lutikad võivad pikka aega nälgida, täiskasvanud — kuni 5 kuud, vastsed — kuni 1 aasta. Emased panevad mune 1 st kuni 12ni ööpäevas. Kokku elu jooksul 250st kuni 500 munani, elavad kuni 15 kuuni. Täielik arengutsükkel munast kuni imagoni moodustab 30-40 päeva. Ebasoodsates tingimustes — 80-100 päeva.