Maasika-õielõikaja

Kahjur on laialt levinud ja kohati ohtlik polüfaag, keda peale maasika võib leida ka vaarikalt ja teistelt roosõielistelt. Kahjustab vaarikalehti ja õisi juhul, kui maasikaistandik on lähikonnas.

Kahjur. Valmik on 2-4 mm pikkune, mustja keha ja pika peenikese kärsaga mardikas. Vastne on 3-4 mm pikkune kõverdunud kehaga, kreemikasvalge vageltõuk, kes areneb õienupus, põhjustades selle hävimise. Talvituvad noormardikatena varise all metsaservadel, aga ka maasikapõllul. Kahjustab nii vastne kui valmik. Mardikad söövad kevadel esmalt noori lehti, kiiresti kasvavatele lehtedele kahju suur ei ole. Õienuppude ilmumisel toituvad nende sisemusest. Suurematesse õienuppudesse närib emane tunneli, mille tippu paigutab ühe muna. Mardikas närib õierao osaliselt läbi ja vastne areneb ja nukkub närtsivas nupus. Üks emane võib erinevatel andmetel vigastada kuni 100 õienuppu, mis muutuvad pruuniks ja enamasti varisevad. Juulikuus väljub noormardikas, kes toitub lühikest aega lehtedest ja läheb juba kesksuvel talvituma. Valmik kahjustab õienuppe, õisi, lehti, vastne õienuppu. Kahjustus on tavaliselt vaid kohatine. Maasika-õielõikaja kahjustab rohkem varajasemaid sorte ja põlluäärseid ridu.

Agrotehniline ja looduslik tõrje

•       Taimejäänused ja praht koguda ja hävitada ning reavahed harida sügisel. Kahjureid hukutab ka mulla varakevadine harimine.
•       Hoiduda maasika- ja vaarikaistandiku lähestikku kasvatamisest, sest maasika- õielõikaja võib üle tulla maasikalt vaarikale ja vastupidi.
•       Väikese pinna puhul korjata ja põletada murdunud õienupud kohe.
•       Väikeaia maasikaistandikus on soovitatud kahjuri tõrjeks pritsida küüslaugu- või sibulatõmmisega ning küüslaugu kasvatamist maasikataimede vahel, seda võiks proovida ka vaarikaistandiku puhul.