Naksurlased

Naksurlased (Elateridae) on tugeva kehaga sihvakad mardikad. Värvuselt hallid, pruunid või mustad, mõned liigid metalse läikega või eredavärvilised. Oma nime on nad saanud omapärasest valmikutele omasest käitumisest: selili olles löövad nad end tugeva tõukega naksatades jalgadele. Nende eesrinna ja keskrinna vaheline ühendus võimaldab end vedrutaoliselt liigutada. Selline naksutamine kaitseb ka võimalike vaenlaste eest. Näiteks võib libeda ja voolujoonelise kehaga naksur ennast naksutades linnu noka vahelt välja libistada. Ohu korral teesklevad naksurid surnut. Nad suruvad jalad ja tundlad tihedalt vastu keha. Tundlate jaoks on neil rindmiku all väikesed vaokesed. Naksurlaste valmikud elavad peamiselt põõsastel ja rohul. Naksurite vastsed elavad metsakõdus, mädas puidus, mullas ja taimede maa-alustes osades. Munad on naksuritel hallikasvalged. Vastsed on 20- 35 millimeetri pikkused kollakad või pruunid tõugud, kaetud kõva kitiinkestaga, millest ka nende rahvapärane nimetus: traatussid. Nukud on valged. Emased munevad kevadel kas üksikud munad või väikesed kogumikud mulda ja surevad varsti pärast munemist. Umbes kuu aja pärast kooruvad munadest tõugud. Enamus tõuke areneb mullas 3 kuni 5 aastat, läbides selle aja jooksul üheksa kasvujärku. Nukkudest väljunud noormardikad talvituvad mullas.