Ripslased

 Lehtede alumisel küljel on valkjaskollased või veidi hõbedaselt läikivad laigukesed, mis hiljem pruunistuvad. Laikudel ja nende ümbruses mustad täpikesed- ripslaste väljaheited. Tugevasti kahjustunud lehed kõverduvad ja kuivavad. Õiekroonlehtedel on samuti valkjad või pruunistunud laigukesed, õielehed deformeeruvad. Ripslased toituvad taimede lehtedest ja leiduvad tavaliselt ülemisel lehe poolel või õisiku kroonlehtede vahel. Täiskasvanud ripslased on 1-1,5 mm pikkused, peene kehaga pruunikad, kahe paari kitsaste ripsmeliste tiibadega putukad. Neil on küll tiivad, kuid on halvad lendajad, neid häirides pigem hüppavad. Munevad lehekoesse. Vastsed on kollakad ja triipudeta. Avamaal suvejooksul 3-4, kasvuhoones kuus üks põlvkond. Arengut soodustab kõrge õhutemperatuur +25-30 C kraadi. Enam kahjustuvad vee ja toiteainevaeguse all kannatavad taimed. Talvituvad mullas ja taimekõdus. Emased munevad 40-300 muna taime lehte ja varte lõhedesse munad, millest arenevad röövikud peale mida nad nukkuvad ning kukuvad maapinnale ning nukkuvad ning kooruvad täiskavanud ripslased, see arengutsükkel kestab umbes 30 päeva. Arengut soodustab kuiv õhk.