Harilik imikas

Harilik imikas (Anchusa officinalis) on kareleheliste sugukonda imika perekonda kuuluv ühe- või mitmeaastane rohttaim. Imikas kasvab looduses tihti ussikeele naabruses. Neid taimi aetakse tihti segamini, sest mõlemal taimel on sinised õied ning karvadega kaetud lehed ja varred. Ussikeelest eristab aga imikat see, et tal on laiemad lehed ning juurekaelalt harunevatest vartest moodustuv puhmik. Samuti aetakse harilikku imikat segamini karukeelega, aga sellel on karedamad lehed ja varred ning õied on helesinised. Harilikku imikat tuntakse rahvakeeles ka kui härjakeelt, karu-ohtjaid, villirohtu, karvikut, pulgast, setukõlinat, tainatõmmajat ja mesilille.Officinalis taime ladinakeelses nimes näitab taime kasutamist meditsiinis, Anchusa aga tuleb kreeka sõnast ankhusa, mida on kasutatud paljude karedate lehtedega taimede märkimiseks. Karedate lehtedega taimi nimetati antiikajal ka Buglossa, milles bus tähendab härga ja glossa keelt.

Morfoloogia
Harilik imikas on ühekojaline ühe- või mitmeaastane rohttaim, mis on peamiselt putuktolmleja, kuid võib paljuneda ka vegetatiivseltrisoomi abil. Imikal on mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, mille kroon ning tupp on liitlehised. Tupp on lõhestunud üle poole osas hõlmadeks ning seda katavad karvad. Kroon on noore taime puhul karmiinpunast värvi, hiljem aga tumesinine või lilla, harva ka valge. Selle läbimõõt on umbes 1 cm ning see on tupest pikema putkega. Ka krooni katavad karvad, mis muudavad selle sametiseks. Õied asuvad õisikutes, mis on väga rohkeõielised ning lehistunud. Harilik imikas on putuktolmleja ning tema õitsemisaeg on juunis ja juulis. Hariliku imika vili on munaja kujuga pähklike, mille pealispind on kühmuline ja peenelt krobeline. Selle kinnitumispinnal on tugev ringikujuline vall. Värvuselt on vili helepruun ning 3,25-4 mm pikkune.  Viljadel on lisand, mis sisaldab rasva ning soodustab nende levikut sipelgate abil. Imikal on lihtlehed, mis paiknevad varrel spiraalselt. Alumistel on lühike roots, kuid ülemised lähevad pooleldi üle varreümbriseks ja on istuvad. Lehed ise on karvadega kaetud, hambulise servaga ning piklikud, nende pikkus võib ulatuda 10 cm ja laius 2 cm. Varred on imikatel kandilised ning samuti kaetud karvadega nagu muud taime osadki. Juurekaela läheduses on varred harunenud. Harilikul imikal on maa-aluses osas risoom, mis ülemises otsas on harunenud samuti on taimel tugev sammasjuurestik.