Kannike

Lehed
Kannikestel on kõige sagedamini südamekujulised lainelise servaga lehed, kuigi perekonnas on ka sõrmjaguseid ja muu kujuga lehti. Paljud liigid on varretud ning nende lehed ja õied kasvavad välja otse maapinnast, paljud liigid on lühikese varrega ja nende õied asuvad lehekaenaldes. Lehed paiknevad varrel vahelduvalt, aga varretutel liikidel on lehekodarik. Taimedel on alati abilehed, mis mõnikord on väga lehesarnased.

Õied
Kannikeste õied kasvavad üksikult suhteliselt pika õievarre otsas. Õied on tavaliselt sügomorfsed ehk monosümmeetrilised. Leidub kõigest üks lõikepind, millega õit kaheks ühesuguseks pooleks jagada. Õiel on 5 kroonlehte, millest 4 on lehvikukujulised ja suunatud ülespoole, aga viies on laiem, hõlmakujuline ja suunatud allapoole. Mõnd kannikeseliiki saab määrata üksnes õite põhjal, näiteks mõnel liigil on igal kroonlehel kannusekujuline lühivõrse, aga mõnel on lühivõrse üksnes alumisel kroonlehel. Õiel on 5 tupplehte ja 2 kandelehte. Tupplehed säilivad ka pärast õitsemist ja mõnel liigil kasvavad koguni suuremaks. Õies on 5 lühikese tolmukaniidiga tolmukat, mis on surutud vastu sigimikku. Emakakael on ülaltpoolt paksenenud ja emakasuue on peakujuline, kitsenenud või nokakujuline. Õiel on ülemine sigimik, milles on kolm platsentat ja palju seemnealgmeid.

Nagu kannikese ladinakeelsest nimest näha, on õied põhiliselt lillat värvi, kuid eksisteerib ka mitut karva siniste, kollaste, valgete ja kreemikate õitega liike. Mõned liigid on kahevärvilised ning kahevärvilistest liikidest on kõige sagedasem sinise ja kollase kombinatsioon. Aretatud on ka muud värvi kannikesi. Kannikesed õitsevad sageli kaua, mõned kultivarid kogu kevade ja suve.

Kannikeseõied avanevad tavaliselt kevadel ja on hasmogaamsed ehk õied on avatud. Tavaliselt tolmeldavad neid õisi putukad ja toimub võõrtolmlemine. Pärast viljumist õitsevad paljud liigid suvel ja/või sügisel uuesti, aga seekord on õied kleistogaamsed ehk õied ei avane, kroonlehed puuduvad ja toimub isetolmlemine. Kuigi enamikul kannikeseliikidel ei ole kleistogaamiat, on kannikese perekond siiski nii suur, et üheski teises perekonnas pole nii palju kleistogaamseid liike kui kannikeste seas. Mõnel liigil, näiteks Viola papilionacea, on kleistogaamsed õied sigimatud.

Vili
Kannikese vili on kupar, mis avaneb kolmeks osaks. Kui kupar on kuivanud, siis avaneb kupar plahvatuslikult, nii et seemned võivad isegi mitme meetri kaugusele lennata. Mõne kannikeseliigi seemnel on elaiosoom, mis meelitab ligi sipelgaid, kes seemneid laiali veavad ja niimoodi levitavad.