Põldosi

Põldosi (Equisetum arvense) on osja perekonda kuuluv mitmeaastane eostaim.

Nimi
Põldosja rahvakeelsed nimetused on lambanisa, lehmanisa, seatilk, tilkhain ning suvivõsud nagu konnakuusk, põldkuus, oravasaba.

Levila ja kasvukohad
Põldosi kasvab kõikjal Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab põldosi põldudel, jäätmaadel ja aedades umbrohuna. Põldosi ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.

Morfoloogia
Põldosja eoslad on varretud ning paiknevad eoslehe alumisel küljel. Eospea koosneb ainult eoslehtedest, need on kuuekandilised ning kilpjad. Eospea pikkus võib olla kuni 3,5 cm. Eoslad avanevad pikipraoga. Eosed on kerajad, klorofülliga, valmivad aprillis ja mais. Tegemist on tuullevijaga. Põldosja lehed on väikesed ning kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku. Lehed kasvavad vahelduvalt. Lehtede tuped on mustjaspruunide hammastega, millel on kitsas kilejas ääris, hammaste arv on vastavalt varre soonte arvule (8¼12). Eellehed enamasti on ühesugulised, maapealsed, rohelised ja harunenud. Isaseelleht on emaseellehest väiksem ning vähem harunenud. Vahel võib emaseellehest areneda ka isaseelleht. Põldosja maapealne vars on üheaastane, lüliline, õõnsate sõlmevahedega ning välimisel pinnal esinevad sooned ja sügavad vaod, milles õhulõhed. Varre rakud on ränirikkad ning seetõttu karedad. Võsud jaotuvad kevad- ja suvivõsudeks. Kevadvõsu on kollakas või helepruun, oksteta ja õhulõhedeta, mahlakas ja sile, kannab eospäid, mis peale eoste valmimist kuivab. Suvivõsu on okste ja õhulõhedega, roheline, eospeadeta, läbimõõt kuni 3 mm, püstine või tõusev, harva lamav. Oksad asuvad männastes, suunatud võrse tipu poole, enamasti ei harune, on nelja-, harvem kolme- kuni kuuekandilised. Võrse tipp pikalt oksteta. Põldosja kevadvõsu kõrgus võib olla kuni 20 cm ning suvivõsul kuni 40 cm. Risoom on tugevasti harunev, kandiline, ilma keskkanalita ning värvuselt must. Mõned harud võivad olla moondunud kerajateks mugulateks. Risoomi harud püstised ja jagunevad maapinna ligidal arvukateks maapealseteks varteks. Risoom võib tungida mullas kuni 2 m sügavusele. Juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele ning on tugevasti harunenud.