Põldohakas

Süstemaatiline kuuluvus
Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda ohakas.

Eluvorm
Mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus (0,25) 0,5¼1 (1,5) m.

Õis
Kõik õied on putkõied, moodustavad korvõisiku. Emasõisikud ja isasõisikud arenevad erinevatel taimedel. Emasõisikud on enamasti kerajad, diameetriga umbes 2 cm. Isasõisikud on munajad, pikkusega kuni 1,5 cm. Emas- ja isasõied on enam-vähem ühesugused: pika kitsa putkega ja värvuselt lillakasroosad. Õisikute üldkatis koosneb katusekividetaoliselt asetunud pruunikatest või purpurpunastest lehtedest. Õisikud on koondunud ebakorrapärasesse kännasjasse liitõisikusse. Õisikuraag on võrkvillane. Õitseb juuni lõpust septembrini, vahel veel oktoobriski. Putuktolmleja.

Vili
Kuni 3,5 mm pikkused kollakashallid või helepruunid seemnised on valkja (alusel kollaka) 2¼2,5 cm pikkuse pappusega. Levivad tuule abil. Viljad valmivad alates juuli keskpaigast.

Leht
Vahelduvalt kinnitunud süstjad sulghõlmised kuni -jagused pehmed lihtlehed on enamasti paljad vaid vahel alumisel küljel väheste karvadega. Alumised ja ülemised varrelehed on keskmistest tervemad. Lehehõlmad lõpevad ogadega. Keskmised varrelehed on 7¼17 cm pikkused ja 1,5¼4,5 cm laiused, enamasti rootsutud, varrel istuvad või laskuvad. Leheserv on ripsmeline kuni torkivate ogadega.

Vars
Vars on tugev, vagude ja roietega, ülemises osas harunenud ja sageli punakalt värvunud ning vahel kaetud ogaliste katkestunud tiibadega. Korvõisikute all võib varrel esineda ka võrkjat karvasust.

Maa-alune osa
Taimel on jäme, kuid suhteliselt kergesti murduv väga sügavale tungiv peajuur, külgjuured on vähe silmatorkavad. Värvuselt on juured valkjad.

Paljunemine
Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt juureharude (juurevõsude) abil.

Levik ja ohtrus
Levinud kogu Euroopas, Kuid ka peaaegu kogu Aasias, tulnukana Põhja-Ameerikas. Eestis inimesest mõjustatud kohtadel väga sage. Sobivatel kasvukohtadel sageli massiline.

Kasvukoht
Kasvab umbrohuna põldudel, aedades, elamute ümbruses, teeservadel ja kraavikallastel, jäätmaadel, samuti raiesmikel, meresaartel ja –randadel, päris- ja rannaniitudel. Eelistab värsket toitaineterikast savikat pinnast.

Koht ökosüsteemis
Noored taimed on heaks toiduks paljudele taimtoidulistele loomadele. Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit. Taime vartel elavad sageli tumedalt värvunud lehetäid.

Kaitse
Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Väga sage ja tülikas umbrohi nii vilja- kui köögiviljapõldudel. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Taime peetakse savika pinnase indikaatoriks. Noored taimed on mahlakad ja valgurikkad, sobivad söödaks kariloomadele, hobustele ja küülikutele. Noored lehed on kasutatavad inimtoiduna. Hea meetaim.