Nisu-pruunrooste

Pruunrooste ei tekita Eestis teraviljale väga suuri kahjusi, kuigi haigusele soodsatel aastatel on ta laialt levinud. Esineb paljudel kõrrelistel liikidel, kuid enim kahjustab suvi- ja talinisu, rukist ja tritikalet. Nisu-pruunrooste tekitaja talvitub peamiselt suvieostena või seeneniidistikuna taliviljaorastel, mis nakatusid sügisel suvieostega. Levib suvieostega kevadel talinisult suvinisule ja suvel vastupidi maist juulini. Pruunrooste lööbimist võib oodata pärast soodsat talvitumist ja pärast sooja ja niiske ilma esinemist juunis ja juulis. Piisava niiskuse (nt. kaste) ja 15-20°C juures nakatuvad taimed juba 4 tunniga. Varajased talinisukülvid haigestuvad rohkem. Seene arenemine kasvuperioodil oleneb tema talvitumistingimustest ja ilma teguritest, mis soodustavad taimede nakatumist. Parasiidi hea talvitumine põhjustab haiguse soodsat arengut ka siis, kui edaspidised tingimused pole kuigi head. Kui nisu-pruunroostenakkus on varakevadel tugev, siis on ka pruunrooste areng vaatamata näiteks kuivale aastale, nii tali- kui suvinisul intensiivsem kui niiskel aastal. Suur mullaniiskus teeb taimed haigusele vastuvõtlikumaks. Soodsates tingimustes on haiguse peiteaeg 4-10 päeva. Nakatuvad nisu lehed ja lehetuped, kus arenevad pruunid ümmargused või ovaalsed punakaspruunid tolmavad suvieoste kogumikud. Seene arenemine kasvuperioodil oleneb tema talvitumistingimustest ja taimede nakatumiseks soodsate ilmastikutingimuste olemasolust. Nisu-pruunrooste vajab meil keemilist tõrjet ainult üksikutel aastatel.