Roomav madar

Süstemaatiline kuuluvus
Kuulub sugukonda madaralised, perekonda madar.

Eluvorm
Üheaastane ühekojaline rohttaim. Pikkus 0,3¼0,8 (1,2) m.

Õis
Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp peaaegu kadunud. Kroon valge kuni kreemikas, läbimõõt umbes 2 mm. Õied asuvad üksikult või 2¼3- (5-) kaupa harkjalt harunenud sarikates lehtede kaenlas. Õisikud on pikkadel karedatel raagudel, õieraod lühikesed, vähem karedad. Õitseb juunist septembrini.

Vili
Veidi lapik, tihedalt haakjate harjastega kaetud kaksikpähklike, mis laguneb valmimisel kaheks peaaegu ümmarguseks osaviljaks. Vili on põldmadara omast suurem, läbimõõt kuni 5 (6) mm.

Leht
Lineaalsüstjad terveservalised rootsutud lihtlehed, asuvad 6¼8-kaupa männases sõlmekohtadel. Kujult lineaalsed kuni süstjad, alusel ahenevad, tipul järsult teritunud ja ogatipuga. Pealt paljad või hõredate lidus karvadega, serval ja alumisel küljel ogakestest karedad. Lehtede pikkus 2¼3 (5) cm, laius 2¼5 (6) mm. Õisikus esinevad ka kõrglehed, mis on alla 1 cm pikad ja kuni 2 mm laiad.

Vars
Vars on nõrk, lamav või roomav, ka mööda teisi taimi tõusev, harunev. Neljakandiline, kantidel on allapoole suunatud ogakesed, mis haakuvad kergesti. Sõlmede kohal jämenenud, tavaliselt kaetud valgete karedate karvadega.

Maa-alune osa
Juured on peened, kuid küllaltki pikad ja harunenud.

Paljunemine
Paljuneb seemnetega. Viljad on varustatud haakjate harjastega.

Levik ja ohtrus
Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Kaug-Idas, Kesk-Aasias ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas kasvab kohati tulnukana. Eestis sage.

Kasvukoht
Kasvab looduslikult lodu- ja lammimetsades kaldavõsastikes, põõsastikes, metsaservadel, soostunud ja niiskematel lamminiitudel puisniitudel. Kuid eriti sageli kasvab inimese mõjutatud kohtadel: prahipaikadel, aedades, elamute ümbruses, teeäärtel, ka umbrohuna põldudel.

Koht ökosüsteemis
Vilju levitavad loomad ja inimesed, kelle karvade ja riiete külge need haakuvad.

Kaitse
Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.

Kasutamine
Kiiresti paljunev umbrohi söötidel, harvem põldudel. Juurtest saadakse punast värvainet. Ravimtaim närvihaiguste, hüsteeria ja epilepsia vastu. Kasutatakse ürti, millest tehakse tõmmist. Kuulub paljude põletiku- ja vähivastaste teesegude koostisse.