Nisu-pruunlaiksus ehk nisu-triiptõvik ehk DTR

Peremeestaimed. Haigus esineb kultuurtaimedest enamasti nisul, harvem tritikalel, odral või rukkil.

Tunnused. Esmane nakkus saadakse mullas leiduvatelt taimejäänustelt (kotteosed) või ka haigestunud taimedelt levivate lülieostega. Tavaliselt nakatuvad esmalt võrsumise lõpul alumised lehed, misjärel soodsate tingimuste puhul levib haigus loomise algul ka ülemistele lehtedele ja lehetuppedele. Haigusele on iseloomulik tumepruuni või musta täpi teke kahjustatud ala keskele. Esmasteks haigustunnusteks on kollakaspruunid kuni pruuni värvusega plekid, mille keskel on valge täpike. Laikude ühinedes laienevad plekid suurteks, korrapäratuteks, ovaalseteks või läätsekujulisteks kollakaspruunideks laikudeks, millel on heledam kollane või klorootiline serv. Välistunnuselt sarnaneb haiguspilt tugevasti Septoria tekitatud helelaiksusele. Haigus on võimeline arenema laias temperatuuri vahemikus ja arengut soodustab kauakestev kaste või vihm. Levikut suurendab suur õhuniiskus ja temperatuur 15-25 °C, samuti liigne lämmastikväetiste käsutamine või NPK ebaõige vahekord. Infektsioon võib ühe vegetatsiooniperioodi jooksul toimuda mitu korda.

Kahjulikkus. Haiguse arenedes võivad hävida terved lehed, viljapead ja isegi kogu taim. Tugeva nakkuse korral võib saagikadu olla 50%.